Algas töö Ukraina sõjapõgenike turvalise kojurände heaks
12.–13. novembril kogunes Varssavis üheksa riigi Caritase organisatsioonide esindajatest koosnev konsortsium, et tugevdada Ukrainast pärit sõjapõgenike turvalise, teadliku ja väärika tagasipöördumise ettevalmistamist. Erilist tähelepanu pööratakse haavatavatele inimestele ning nende toetamisele nii tagasipöördumise eel, teekonnal kui ka Ukrainasse naasmise järel. Eestit esindas kohtumisel Caritas Eesti juhatuse liige Ott Rätsep.
Varssavi kohtumine tähistas järgmise etapi algust koostöös, mille keskmes on Ukraina sõjapõgenike tagasipöördumisega seotud vajadused ja riskid. Konsortsiumisse kuuluvad lisaks Eestile Bulgaaria, Läti, Moldova, Poola, Rumeenia, Tšehhi, Ukraina ja Ungari.
Tegemist ei ole täiesti uue koostöövõrgustiku loomisega, vaid varasema Ukraina põgenikekriisile reageerimise õppeplatvormi (Ukraine Refugee Response Learning Platform 2, URRLP 2) jätkamise ja tugevdamisega. Platvormi väärtus seisneb juba väljakujunenud partnerlussuhetes, koostöömehhanismides, usalduses ja vastastikuse õppimise kultuuris. Nüüd suunatakse see koostöö senisest selgemalt tagasipöördumise ja taasintegreerumise toetamisele.
Ühine eesmärk: turvaline ja teadlik tagasipöördumine
Ukraina sõjapõgenike tulevikku mõjutavad jätkuv sõda, ebakindlus õigusliku staatuse suhtes, eluaseme- ja töövõimalused ning inimeste isiklikud ja perekondlikud olukorrad. Tagasipöördumine ei ole üksnes logistiline küsimus. See eeldab usaldusväärset teavet, võimalike riskide hindamist, individuaalset nõustamist ning toimivat koostööd vastuvõtvate riikide ja Ukraina vahel.
Projekti keskne eesmärk on tugevdada osalevate Caritase organisatsioonide koostööd Caritas Ukraina ja Caritas SPESiga ning arendada teadmisi, töövahendeid ja koordineerimismehhanisme, mis aitavad inimestel teha oma tuleviku kohta teadlikke ja vabatahtlikke otsuseid. Samal ajal soovitakse suurendada Euroopa Liidu ja osalevate riikide otsustajate ning kodanikuühiskonna teadlikkust riskidest, mis kaasnevad ettevalmistamata tagasipöördumise ja ajutise kaitse järgse perioodi ebapiisava korraldamisega.
Projekti lähenemine arvestab, et inimesed võivad vajada tuge väga erinevates olukordades: nii siis, kui nad alles kaaluvad Ukrainasse naasmist, kui ka siis, kui nad on juba tagasipöördumise otsuse teinud või Ukrainasse jõudnud. Eraldi tähelepanu pööratakse haavatavatele inimestele, sealhulgas neile, kellel võib olla suurem oht sattuda inimkaubanduse, ärakasutamise või muude kaitseriskide ohvriks.
Kaks töörühma, ühine tegevus
Varssavis moodustati konsortsiumi riikide esindajatest kaks töörühma. Eestkoste töörühma juhib Thomas Hackl Rumeeniast ning tagasipöördumise ja taasintegreerimise töörühma Oleksii Kozak Ukrainast. Mõlemad töörühmad hakkavad korraldama regulaarseid veebikohtumisi ning jagama oma töö tulemusi kogu partnerlusvõrgustikuga.
Caritas Eesti osaleb tagasipöördumise ja taasintegreerimise töörühmas. Eesti panus hõlmab muu hulgas järgmisi ülesandeid:
- uuringu küsimustiku lõplik vormistamine ning info kogumine Ukrainasse naasmist kavandavatelt ja juba naasnud inimestelt;
- partnerite olemasolevate töövahendite ja metoodikate kaardistamine ning analüüsimine;
- praktiliste juhiste ja töövahendite väljatöötamine tagasipöördumiseelse nõustamise ja taasintegreerumise toetamiseks;
- ühiste probleemide ja riskide tuvastamine ning lahenduste pakkumine, mida saab kohandada eri riikide oludele.
Üheks oluliseks tegevussuunaks on osalevate riikide kogemuste põhjal ühise metoodika väljatöötamine. See hõlmab tagasipöördumiseelset nõustamist, tagasipöördumise toetamist ja piiriülest juhtumikorraldust. Samuti on kavas luua veebipõhine teabejagamise süsteem, mille kaudu saavad nõustajad ajakohast ja usaldusväärset infot Ukraina ning naaberriikide olukorra kohta.
Tagasipöördujatele koostatakse praktilisi infomaterjale, mis käsitlevad muu hulgas võimalikke teekondi, vajalikke dokumente, sotsiaaltoetusi, ohutussoovitusi ja olulisi kontakte. Nõustajatele korraldatakse koolitusi, sealhulgas inimkaubanduse ja muude kaitseriskide ennetamise teemal. Partnerid jagavad omavahel häid praktikaid ning arendavad võimalusi juhtumite suunamiseks ühest riigist teise.
Uuringud ja huvikaitse
Koostöö teine oluline suund on uuringud ja huvikaitse. Partnerid koguvad ja analüüsivad teavet Ukraina sõjapõgenike rändedünaamika, tagasipöördumiskavatsuste, vajaduste, riskide ning õigusliku olukorra kohta osalevates riikides. Selle põhjal koostatakse ühine raport, mis ühendab uuringutulemused, juhtumiuuringud ja Caritase organisatsioonide praktilised kogemused.
Raportis esitatakse soovitused Euroopa Liidu institutsioonidele, riikide valitsustele ja kodanikuühiskonnale. Raporti tutvustamiseks kavandatakse kohtumisi ja arutelusid Brüsselis ning seejärel jätkavad partnerid dialoogi oma riikide otsustajate ja kodanikuühiskonna esindajatega.
Kohtumisel väljendati ühist muret selle üle, et Euroopa Liidu Nõukogu 16. septembril 2025 liikmesriikidele antud soovitused Ukrainast pärit ümberasustatud inimeste ajutise kaitse järgse perioodi ettevalmistamiseks ei ole seni leidnud piisavat rakendamist. Eeldatavasti pikeneb ajutise kaitse kehtivus Euroopa Liidus 4. märtsini 2028. Seetõttu on oluline alustada koordineeritud ettevalmistusi aegsasti, et vältida olukorda, kus inimesed peavad tegema oma tuleviku kohta otsuseid ilma piisava teabe ja toeta.
Eesti jaoks võimalus arendada piiriülest tuge
Eesti jaoks loob platvorm võimaluse kujundada süsteem, mille kaudu saab siin viibivaid ukrainlasi toetada teadlikul ja turvalisel tagasipöördumisel ning teha selleks tihedat koostööd Caritas Ukraina ja teiste naaberriikide Caritase organisatsioonidega. Samuti aitab osalemine tugevdada Caritas Eesti enda suutlikkust pakkuda nõustamist, jagada usaldusväärset teavet ja teha koostööd riiklike ning kohalike partneritega.
Caritas Eesti teeb URRLP 2 raames koostööd Tallinna Rändekeskuse, Siseministeeriumi ja Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskusega (ESTDEV). Rahvusvahelise koostöö kaudu soovitakse ühendada kohalike partnerite teadmised ja võimalused Caritase võrgustiku kogemustega Ukrainas ja teistes Euroopa riikides.
Projekti üks põhimõtteid on, et eri riikides välja töötatud lahendused ei jääks üksikute organisatsioonide kasutusse. Ühiselt loodud metoodikaid, juhiseid, infomaterjale ja koolitusi saab kohandada ning rakendada ka teistes riikides. Tulemusi on võimalik levitada laiemalt Caritas Europa ja Caritas Internationalise võrgustikes.
Kojuränne peab olema inimese enda teadlik ja vabatahtlik valik. Caritase roll on aidata tagada, et selle valiku tegemiseks oleks olemas usaldusväärne teave, vajalik nõustamine ja inimväärne tugi. Rahvusvaheline koostöö aitab muuta selle toe järjepidevaks ka siis, kui inimese teekond kulgeb üle riigipiiride.
Lisad: